Viljad, mis peletavad haigusi

Need meil paljudes kohtades kasvavad marjad on suurepärased antioksüdantide antotsüaniidi allikad, millest tuleneb ka marjade lillakas värvus. Paraku nende kasvukohti tuleb teada, sest niisama neid ei pruugi leida. Reeglina kasvavad  nad rohkem läänerannikul, kui siin lõuna pool. Need antioksüdandid aitavad vähendada insuldi- ja vähiriski. Põldmarjadest tehtud ekstrakt on näidanud häid tulemusi kopsuvähi rakkude kasvu takistamisel. Näiteks Vanas-Kreekas kasutati põldmarju edukalt ka podagra raviks. Lisaks antioksüdantidele on põldmarjades ka rikkalikult vitamiine nagu A-, C-, lisaks on neis vähesel määral ka E-, K-vitamiini ning vaske, tsinki ja magneesiumi. Ära aja põldmarju segi pamplitega!

Mustikad

Kui ma just hooaega maha ei maga, siis mustikad on ühed minu isiklikud lemmikud. Kombainiga korjates polegi neid tüütu koju tuua, aga muidu ükshaaval noppides ämbrit täis saada on väga tülikas töö. Mustikad ühed looduse kõige võimsamad antioksüdandid, võrreldes teiste kümnete erinevate puu- ja juurviljadega. Lisaks võivad mustikad alandada neurodegeneratiivsetesse haigustesse nagu Parkinson, Alzheimer, Huntington, haigestumise riski ning hoida ära nägemise nõrgenemist, katarakti ehk hallkaed ja glaukoomi ehk rohelist kaed, mille tulemusena on kahjustatud silma ja aju vahel olev silmanärv ja tõuseb silma sisene rõhk.

Kui valida mustikaid, siis tuleks kaalukauss kallutada mets-, mitte kultuurmustikate poolele, sest metsmustikates on antioksüdante rohkem. Lisaks kultuur- ja aedmustikad sisaldavad rohkem suhkrut ja on seetõttu ka magusamad.